Ning mis kõige olulisem - mööbide hulgas olime parimad :) Panustasime lühemale teele ja keerulisematele punktidele ja see tasus ennast ära. Muidugi oli meil seekord ka aega oma rada põhjalikumalt planeerida. Pika planeerimise tulemusena jäime isegi starti 10 min hiljaks.
Ka lõunapausile ei raatsinud me seekord väga palju aega kulutada (25 min). Ning mis kõige olulisem - tegime paar õiget otsust rajavalikul. Nimelt võtsime Vergi sadama punkti (57), mille üle oli väga terav vaidlus, et kas me jõuame siis kõik ülejäänud planeeritud punktid võtta või mitte. Ning plaaniväliselt lisandus ka punkt nr 31, kuna see oli meile mingi hetk "nii lähedal", et oleks olnud patt see võtmata jätta. See "nii lähedal" tähendas muidugi 2 km lisandumist meie rajale.
Alustasime tagasihoidlikult, esimese tunniga läbisime vaid kolm punkti. Kaks esimest olid sellised "takistustega" punktid. Nimelt mets oli risti-rästi mahalangenud puid täis ja pidi nii tüvede pealt kui alt läbi roomama. Ühe alt-minekuga läks mul natuke täbarasti. Nimelt selgus, et ma olen pikem, kui ma arvasin ja sain ühe korraliku obaduse otsaette.
Edasi viis tee meid mere äärde. Nii palju luikesid oli (ja ei ühtegi teleobjektiivi)! Kaugelt üle lahe paistis Vergi sadam. See tundus liiga kaugel, et sinna ühe punkti pärast kõmpida. Seepärast me otsustasime, et kui üldse sinna lähme, siis joostes. Tuleb tunnistada, et mõned jooksusammud me isegi tegime. Aga pikemaks jooksmiseks oli mul ikkagi liiga palju asju kaasas ja seljakott segas. Oleks piisanud täiesti ühest võileivast, fotokat poleks olnud vaja ja üleliigseid riideid poleks ka olnud vaja metsa kaasa tassida.
Lõunapausi pidasime umbes peale 2/3 tee läbimist. Lõunat aitas sisustada meil üks seeneline Võsult, kes rääkis väga kiiresti meile ära oma seeneretseptid ja seene-eelistused. Nimelt on tatikad puravike järel ühed paremad söögiseened ja kui neid tema retsepti järgi marineerida, siis ka hullult maitsvad. Tatikate jutu lasin ühest kõrvast sisse -teisest välja, sest tean kindlalt, et ma neid (lähitulevikus) metsast ei korja, kui nad oma välimust ei paranda. Küll aga jagas ta lisaks veel ka ühe huvitava seene-seljanka retsepti. Retsepti oluline komponent on seened (neid meil ei olnud, seda ta ei jätnud mainimata). Lisaks veel sibul, tomat, porgand ning äädikas, sool, pipar. Kindlasti unustasin midagi ära.
Aga metsas liikudes ma söödavaid seeni küll ei märganud. Seega pole mõtet lähiajal kuuseriisikale ega männiriisikale minna. 32 km peale oleks pidanud ju ikka mõnda neist kohtama. Aga sellest olenemata oli Oandu ümbrus ikkagi ilus :)
Lõppu natuke statistikat:
keskmine kiirus oli meil 14,4 min/km
läbisime 32 km
võtsime 61 punkti
DH klassis olime 88 kohal. Kokkuvõttes 223. kohal.
